Ofit kontakt: +372 5569 6927
Kontoritreening

Oleme oma töös puutunud kokku mitmete olukordadega, kus sõna “kontoritreening” kõlab ettevõtte juhtide jaoks ebavajalikult. Tavaliselt leiavad inimesed, et füüsiline töö, kaugemale pandud printer või seinale kleebitud plakatid teevad kontoritreeneri töö ära.

Harjutustega plakatid on ilmselt seinal igas ettevõttes. Milles siis asi? Turunduses õpetatakse nähtust nimega “bänneripimedus”, mis kirjeldab olukorda, kus reklaami on nii palju, et inimene ei märka enam neid. Sama juhtub ka seinal oleva plakatiga. Esimesed paar korda (sõltuvalt plakati asukohast ehk rohkem) märkavad inimesed plakatit. Hiljem on silm sellega nõnda harjunud, et sellele ei pöörata enam eraldi tähelepanu. Seega harjutused on küll endiselt päevakorras, kuid töötajate teadvuses mitte.

Mõned ettevõtted astuvad sammukese veel edasi ning panevad ka kontorivõimlemise videod üles siseveebi. Olen ka mina kunagi sellises institutsioonis töötanud, kuid kogu oma seal töötamise aja jooksul ei a) tulnud mõttesse seda otsima hakata b) ei näinud ma seda kordagi c) kui oleks näinud, poleks ilmselt viitsinud üksi liigutama hakata. Jah, ettevõtte poolt on kõik õigesti – vastavad juhised töötajatele on jagatud, et töötajad end ise tervena saaksid hoida. Reaalsus on paraku teine. Umbes nagu uue aasta saabudes, mil kõik tahaksid toituda paremini ning teha rohkem trenni. Kui paljud seda siiski päriselt tegema hakkavad ja selle kohusetundega rohkem kui paar nädalat jätkavad?

Antud olukorras pole kaotaja mitte vaid töötaja, kes pausi ajal pigem kohvi haarab või uudiseid loeb, aga ka tööandja, kes peab tegelema tööst tulenevate tervisehädade käes vaevleva töötajate ning haiguspäevadega. Mida väsinum ja rohkem pinges on töötajad, seda kiiremini nende produktiivsus langeb.

Kontoritreeneri ülesanne on kaasata töötajad ning pakkuda neile kerget liigutamispausi, et siis taas värskena tööle naasta. Alates 2019. aastast hakkab Ofit koolitama ka ettevõtetes töötavaid inimesi, kes oma ettevõttes kontoritreeneri rolli haaraks. Selleks võib olla energiast pakatav personaliosakonna töötaja või kaasahaarav tootmistöötaja. Võtame uuel aastal südameasjaks, et rohkem ettevõtteid liiguks tööajal rohkem ning oleks terved ja õnnelikud.

Lisainfo ja küsimuste korral saab ühendust võtta info@ofit.ee.

0

Kontoritreening
November on Tervise Arengu Instituudi tervisekalendris kontoritreeningu kuu. Meie oleme selle kuu tõelised fännid!

Kontoritrenn on miski, mida pole Eestis just pikalt harrastatud. Sellele vaatamata on regulaarne liigutamine töö ajal ülimalt oluline nii töötajale kui tööandjale. Kui Sinu ettevõte pole jõudnud veel meid külla kutsuda, siis kontoritreeningu kuu annab selleks suurepärase põhjuse.

Kontoritreeningust on kirjutanud ka Terviseinfo lehekülg.

Seoses kontoritreeningu kuuga andsime intervjuu ka Tervise Arengu Instituudile, mis peaks teieni jõudma veel selle nädala jooksul. Rääkisime Eesti olukorrast, kontoritreeningust üldiselt ning tegime ka mõned harjutused. Tasub Terviseinfo blogil silm peal hoida!
0

Teadmiseks
Meie armastatud tööfüsioterapeut ja MTÜ Füsioteraapia eestvedaja Liina Pääbo vastab sagedastele küsimustele kontoritreeningu, liikumise ja ettevõtte kohta.

Mis juhtub, kui töötaja istub terve päeva ning tõuseb vaid wc-sse minekuks või kohvi toomiseks?

Iseenesest ei ole istumises mitte midagi halba, see on meie jaoks loomulik ja tegelikult ka mugav asend. Küll aga on tuleks mõtlema hakata siis, kui istumisaega koguneb päevas nii palju, et midagi muud sinna sisse ei mahugi. Olen koolitustel lasknud praeguseks sadadel Eesti kontoritöötajatel oma päevast istumisaega kokku liita ja keskmiselt jääb see 11-13 tunni kanti. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et head aktiivsed asjad istumise tõttu tegemata ei jääks. Ja selleks heaks või koguni kõige paremaks asjaks on liikumine, paremal juhul koguni treening. Ka tööpäeva jooksul võiks väikeseid liikumisampse võimalikult palju teha: kõndida telefonikõnede ja väiksemate koosolekute ajal, käia trepist, minna majast välja lõunale jne.

Kuidas sellised mured ettevõtet mõjutavad?

Töötaja tervis mõjutab ettevõtet väga otseselt: kui töötaja on heas füüsilises ja vaimses vormis, siis ta ka teeb oma tööd hästi. Tundub küll vastuoluline, kuid tegelikult vähendab sobiv treening näiteks tööväsimust ja aitab võidelda kontoritöötaja levinumate probleemidega kangest kaelast kuni paistes jalgadeni.

Miks ei aita vaid siseveebi pandud liikumisjuhend?

Siseveebis või kuskil mujal “tolmu koguv” dokument võib olla väga sisukas, aga sageli ei leia see päriselus rakendust. Lahendused peavad olema sellised, millega töötajad kaasa tulevad. Osades töökohtades on vahvad töötajad, kes pauside ajal teised liikuma kutsuvad ja ise harjutusi ette näitavad, teised käivad pärast tööd koos jooksmas, orienteerumas või midagi muud tegemas, kolmandatel on olemas tervisenurk koos varbseina, mati ja muude tulede-viledega, neljandad kutsuvad treeneri kontorisse. Igale asutusele võib sobida erinev variant, kuid oluline on muuta liikumine osaks töökultuurist.

Milline on Eesti töötajate praegune olukord?

Võib-olla on mu pilt kallutatud, sest need, kelle jaoks teema ei ole üldse oluline, enda juurde tervist edendavaid spetsialiste ei kutsugi. Seega mulle tundub, et väga paljud töötajad on tublid ja leidnud enda jaoks liikumisrõõmu. Samas paljude jaoks on elukorraldus nii kiire, et trenni sinna sisse mahutada on keeruline. Aga seda võib küll öelda, et teadlikkust on üha rohkem.
0